Mis on rinnavähk? Kõige üksikasjalikum teave, mida peate teadma

Igaüks, kellel on paar rindu, võib haigestuda rinnavähki. Kuigi naistel esineb rinnavähki palju sagedamini, on see võimalik ka meestel.

Kuna nii meestel kui naistel on rinnakude, kus vähirakud võivad areneda, on mõlemad sugupooled ohus.

Mis on rinnavähk?

Kui rinnarakud hakkavad kontrollimatult kasvama, algab rinnavähk. Kui tunnete rinnal tükki või kui röntgenuuringuga on avastatud kasvaja, on võimalik, et tegemist on rinnavähiga.

Kuid mitte kõik tükid rinnal ei viita vähile. Vähktõve kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tuleb kohe pärast tüki leidmist teha rida analüüse. Vähiväliseid rinnakasvajaid on palju ja oleks tore teada, et enamik avastatud rinnatükke ei ole pahaloomulised.

Endiselt on oluline lasta end arstil kontrollida, kuna need mittepahaloomulised või healoomulised tükid rinnal, kuigi praegu ei ole eluohtlikud, võivad viidata naise suurenenud rinnavähiriskile.

See võib alata erinevatest rinnaosadest, millest kõige levinum on piima kandvad kanalid, mida nimetatakse kanalivähiks. Üsna levinud on ka lobulaarsed vähid, mis saavad alguse sagaratest või rinnapiima tootvatest näärmetest. Peale nende kahe on ka teisi vähem levinud rinnavähi tüüpe.

Geneetilised tegurid

Naiste rinnavähi risk võib kahekordistuda nendel, kelle emal, õel või tütrel on diagnoositud rinnavähk. Kuid risk suureneb ainult seetõttu, et vähem kui 15% naistest, kellel on juba diagnoositud rinnavähk, on pereliige, kellel on või oli rinnavähk. Pärilikud mutatsioonid on geneetiliste mutatsioonidega võrreldes vähem levinud, kuna 85% rinnavähi juhtudest esineb naistel, kelle peres ei ole diagnoositud rinnavähki.

Riskitegurid: rinnavähi põhjused, mida peate teadma

Nagu enamik teisi vähivorme, tähendab rinnavähi varajane avastamine paremaid võimalusi edukaks raviks. Teadmine, kuidas rinnavähki haigestuda, on sama oluline kui selle tunnuste ja sümptomite tundmine. Tõtt-öelda on kõigil risk haigestuda rinnavähki; mitte ainult naised, vaid ka mehed.

Vaatamata arvukatele väidetele, et vähktõve ennetamiseks on olemas viise, tegelikult seda pole. Isegi kui elate nii tervislikku ja aktiivset elustiili, võite siiski olla ohus. Kuid kui teate rinnavähi riskifaktoreid ja võimalikke põhjuseid, võivad need julgustada teid alati kontrollima. Peate sagedamini tegema enesekontrolli ja kaaluma sõeluuringute tegemiseks tervishoiutöötaja regulaarsemat külastamist.

Rinnavähi levinumad riskitegurid

Kui teil on risk haigestuda rinnavähki, on asju, mille üle te kontrollite, ja on tegureid, mida te lihtsalt ei saa muuta.

Vastavalt National Breast Cancer Foundation, Inc., on geneetilisi tegureid, mille üle te lihtsalt ei kontrolli, ja keskkonnategureid, mis võivad olla seotud rinnavähiga ja mida saate muuta.

Samas arutles samas allikas ka selle üle, mida teadlased rinnavähi kohta teavad. Vähk algab ja kasvab siis, kui raku DNA-s leitakse kahjustus. Kuid miks või kuidas kahju tekkis, jääb vastuseta. Võimalikud põhjused võivad hõlmata geneetilisi või keskkonnategureid, võib-olla isegi mõlema kombinatsiooni. Kahjuks ei tea enamik vähihaigeid ega nende arste kunagi, mis võis nende vähi põhjustada.

Statistika

Näiteks kui rääkida soost, siis naistel on rinnavähi risk 100 korda suurem kui meestel. Ka vanus võib olla tegur, kuna invasiivset vähki diagnoositakse üle 55-aastastel naistel kahel korral kolmest. Lisaks võib tegur olla ka rass, kuna leiti, et kaukaasia naistel on rinnavähk diagnoositud sagedamini kui mõne teise rassi naistel.

Geneetilised tegurid ja perekonna ajalugu on samuti suur tegur. Öeldakse, et kui esimese astme sugulasel on diagnoositud kas rinna- või munasarjavähk, siis on risk suurem. Kui sugulasel diagnoositi diagnoos enne 50. eluaastat, suureneb ka risk. Muidugi on oluline tegur ka isiklik terviselugu. Eriti kui teil on esinenud rinnavähki ühel rinnal, on võimalik, et teil on vähk teisel rinnal. Kui varem avastati ebanormaalsed rinnarakud, sealhulgas duktaalne kartsinoom in situ (DCIS), lobulaarne kartsinoom in situ (LCIS) ja atüüpiline hüperplaasia, suureneb ka teie risk.

Muud levinud riskitegurid on järgmised:

1. Reproduktiiv- ja menstruatsiooniajalugu – Väidetavalt võivad need, kellel oli menstruatsioon varem, enne 12. eluaastat, ja need, kellel menstruatsioon katkes hilja, pärast 55. eluaastat, ei saanud kunagi last või tekkis esimene vanemas eas. suurendab ka rinnavähi riski.
2. Mõned genoomimuutused – BRCA1 ja BRCA2 ning muud mutatsioonid teatud geenides, mida saab määrata geenitestidega, suurendavad rinnavähi riski. Need on geenid, mida saab lastele edasi anda.
3. Tihe rinnakude – tihe rinnakude, mida saab mammogrammi käigus tuvastada, võib samuti suurendada rinnavähi riski, kuna tükke on raskem tuvastada.

Kuigi 60–70% rinnavähiga patsientidest leidis, et neil pole seost ühegi ülaltoodud teguritega, on endiselt kuni 40% vähihaigetest ja ellujäänutest, kellel olid need teadaolevad riskitegurid.

Kuigi ülalmainitud geneetilisi tegureid ei saa tegelikult ära hoida, on teil kontroll järgmiste üle:

1. Sage alkoholi tarbimine
2. Enne 30-aastaseks saamist tehtud kiiritusravi rinnale
3. Istuv eluviis koos vähese füüsilise aktiivsusega
4. Rasvumine või ülekaalulisus, eriti kui teil on menopausiperiood juba möödas
5. Kehv toitumine, mis sisaldab palju küllastunud rasvu
6. Kombineeritud hormoonasendusravi (HRT)

Varajane avastamine, paremad võimalused: rinnavähi märgid ja sümptomid

Kui rinnarakud kasvavad kiiresti ja kontrollimatult, võib rinnavähk juba alata. Seda võib tunda või näha, kuid parim ja ainus viis selle olemasolust kindlalt teada saada, välja arvatud rinnavähi tunnuste ja sümptomite tundmine, on külastada tervishoiutöötajat ja läbida sõeluuringud.

Rinnavähi diagnoosimiseks on mitmeid sõeluuringuid. Mõnikord tulevad välja mammogrammid, rindade ultraheli, rindade MRI ja muud eksperimentaalsed testid.

Muidugi on väga oluline ka enesekontroll. Teades, kuidas teie rinnad tavaliselt välja näevad, ja tehes iga kord enesekontrolli tükkide ja ebanormaalsete masside suhtes, aitab see sageli rinnavähki varajases staadiumis avastada. Sarnaselt enamiku vähivormidega on rinnavähk varakult avastamisel paremad võimalused eduka ravi abil ellu jääda.

Rinnavähi levinumad märgid ja sümptomid

Eriti kui teie perekonnas on esinenud rinnavähki, on ideaalne regulaarsete sõeluuringute või mammograafia läbimine nii sageli kui kord aastas. Kui otsustate siiski teha enesekontrolli, peate teadma märke ja sümptomeid, mis võivad viidata rinnavähi võimalusele. Isegi kui leiate oma rinnal ühe neist märkidest, pöörduge kohe arsti poole.

Muhke või mass, mida võite oma rinnal näha või tunda ja mis on valus või valutu, võib viidata rinnavähile. The Ameerika Vähiliit ütleb: et kui tegemist on valutu ja kõva ebakorrapäraste servadega massiga, on väga tõenäoline, et tegemist on vähiga. Siiski on ka rinnavähki, mis võivad olla valulikud, ümarad, õrnad või pehmed. Kuna ühe pilguga on raske öelda, kas tükk või mass on tegelikult vähk, on tungivalt soovitatav seda kohe tervishoiutöötajal kontrollida.

Samuti on rinnavähi sümptomeid, mis ei hõlma mingeid selgeid tükke ega masse. Teised võimalikud märgid võivad olla rinna, selle osa või kogu turse. Mõnel juhul näete nahaärritust või lohke, mis võib mõnikord tunduda ka apelsinikoorena. Ärge võtke rindade või nibude valu iseenesestmõistetavana, kuna see võib samuti viidata vähile.

Kui näete rinnapiima kõrval ka nibudest eritust, võib see olla ka sümptom. Kui nibu pöördub sissepoole, mida nimetatakse nibu tagasitõmbumiseks, võib see olla ka rinnavähi märk. Näidustuseks võib olla ka rinnanaha või nibu paksenemine, punetus ja ketendumine.

On juhtumeid, kui need nähud või sümptomid ei avaldu ja rinnavähk levib rangluu ümber või käe all asuvatesse lümfisõlmedesse. Samuti võite seal tunda tükki või turset. Kuigi need sümptomid, nagu ka kõik muu ülalmainitu, ei viita alati 100% ajast rinnavähile, on väga oluline olla eriti ettevaatlik. Arsti külastamiseks aega kulutamine, kui näete vähemalt ühte neist märkidest, on kindlasti seda väärt.

Rinnavähi varajane ravi ja ennetamine

Kahjuks ei ole rinnavähi ega enamiku teiste vähivormide vastu veel tänapäevalgi ravi. Kuigi rinnavähi esinemissagedus väheneb igal aastal ja rinnavähi ellujäänuid on kogu maailmas palju, tuleb seda haigust siiski väga tõsiselt võtta.

Vastavalt BreastCancer.org-i USA rinnavähi statistikaleAmeerika Ühendriikides haigestub invasiivne rinnavähk ühel naisel kaheksast. Ainuüksi 2018. aastal diagnoositakse naistel hinnanguliselt 266 120 uut haigusjuhtu, välja arvatud üle 60 000 mitteinvasiivse juhtumi. Seevastu meeste eluaegne risk on 1: 1000.

Muidugi on alati kõige parem avastada rinnavähk varajases staadiumis, et seda saaks kohe ravida. Kui vähk ei ole veel levinud teistesse kehaosadesse, on selle üleelamiseks paremad võimalused. Seetõttu peaksid naised õppima regulaarselt enesekontrolli tegema.

Pärast diagnostikat: ravivõimalused

Kui teil on diagnoositud rinnavähk, on ravieesmärkideks vähist võimalikult suur vabanemine kehast ja selle taastumise peatamine. Loomulikult soovitab teie arst ravi vastavalt rinnavähi tüübile, kasvaja suurusele, vähi leviku ulatusele ja muudele olulistele teguritele, nagu teie praegune tervislik seisund ja isiklikud eelistused.

Mõned teadaolevad rinnavähi ravimeetodid hõlmavad operatsiooni või mastektoomiat, mis võib hõlmata kogu rinna eemaldamist. Seda nimetatakse lumpektoomiaks, kui eemaldatakse ainult kasvaja ja seda ümbritsevad kuded. Kiiritusravi võib teha ka vähirakkude hävitamiseks suure energiaga lainete kaudu.

Muud ravimeetodid hõlmavad keemiaravi, hormoonravi ja sihtravi.

Kui teil on diagnoositud rinnavähk, on kõige parem rääkida oma arstiga teie pakutavatest võimalustest. Igal ravil on eelised ja riskid, seega peate teadma, mida oodata. Võite proovida liituda tugirühmadega mitte ainult selleks, et saada teistelt liikmetelt saadavat emotsionaalset tuge, vaid ka selleks, et saaksite õppida sellest, mida nad teavad ja on omal nahal kogenud.